Sisitemi maama halá

‘I he taimi ‘okú ke ma‘u atu ai ha penefití (benefit), ‘oku ‘i ai ‘a e ngaahi me‘a ‘oku totonu ke fakahoko ‘e koe pe ho hoá (ko ho ngaahi fatongiá). ‘Oku ‘i ai ‘emau sisitemi maama hala fakalanulanu ke tokoni‘i koe ke ke fakakakato ma‘u pē ‘a e ni‘ihi ho ngaahi fatongiá.

Te ke ‘ilo mei he sisitemi maama halá ‘a e tu‘unga ‘okú ke ‘i aí mo e me‘a ‘oku fiema‘u ke ke fakahokó.

  • Lanu Matá: Kapau ‘okú ke ‘i he lanu matá, ‘oku taimi totonu ho‘o fakakakato ho ngaahi fatongiá.
  • Lanu Molí: Te ke ‘unu ki he lanu molí kapau ‘oku ‘ikai ke ke fakakakato ho ngaahi fatongiá pea ‘oku ‘ikai ke ‘i ai ha‘o ‘uhinga lelei ki ai. ‘Oku ‘uhinga eni ‘oku fiema‘u ke ke fetu‘utaki mai kiate kimautolu ‘i he taimi pē ko iá. Kapau ‘e ‘ikai te ke fetu‘utaki mai kiate kimautolu mo fakakakato ho ngaahi fatongiá ‘i loto ‘i ha ‘aho ngāue ‘e 5, te ke ‘unu leva ki he lanu kulokulá.
  • Lanu Kulokulá: Ko ho‘o ‘i he lanu kulokulá pē, ‘e lava leva ke holoki pe ta‘ofi ho‘o penefití. Kapau kuo holoki pe ta‘ofi ho‘o penefití, ‘e fiema‘u ke ke fetu‘utaki mai kiate kimautolu ‘i he vave tahá ke fakafoki ‘o fakakakato.

Kapau ‘oku ‘i ai ha fa‘ahinga ‘uhinga ‘e ‘ikai ai ke ke malava ‘o fakakakato ho‘o ngaahi fatongiá, talanoa mai kiate kimautolu ‘i he taimi pē ko iá. Kapau ‘oku ‘oku te‘eki ai ke ke fetu‘utaki mai, te mau feinga ke fetu‘utaki atu kiate koe kimu‘a ke ke ‘unu ki he lanu molí, ke ‘ilo‘i ‘a e ‘uhinga ‘oku te‘eki ai ke ke fakakakato ai ho ngaahi fatongiá.

Te mau ‘oatu ha tohi kiate koe ke fakahā atu ke ke ‘ilo‘i kapau ‘okú ke ‘i he lanu molí pe lanu kulokulá. Te ke toe lava foki ‘o sio ‘i he MyMSD pe ko e maama hala lanu hā ‘okú ke ‘i aí. 

fetu‘utaki mai kiate kimautolu

Ko hai ‘oku fakataumu‘a ki ai ‘a e sisitemi maama halá

Te ke ‘i he sisitemi maama halá kapau ‘oku ‘i ai hao ngaahi fatongia fakangāue mo e/pe fakasōsiale. Ko kinautolu eni:

  • kumi ngāue pe mateuteu ke ngāue
  • kau atu ki he Work Ability Assessments (Ngaahi Sivi ki he Malava ‘o Ngāué), ke tokoni‘i ‘emau mahino‘i ‘a e fa‘ahinga ngāue te ke lava ‘o faí
  • kau atu ‘i he ngaahi me‘a ‘oku fakahoko (activities) ‘e he ‘emau ngaahi kautaha fakahoko ngāué, ke kumi ha ngāue pe mateuteu ki he ngāué
  • ngaahi fatongia fakasōsialé (‘i he taimi ‘oku tauhi ai ‘a e fānau ‘oku fakafalala atú).

Kapau ‘okú ke ma‘u atu ‘a e Youth Payment (Totongi ki he To‘utupú), Young Parent Payment (Totongi ki he Mātu‘a Tauhi Fānau kei Si‘í) pe ‘i ai ha‘o youth coach (tokotaha fale‘i ki he to‘utupú), te ke ‘i he sisitemi maama halá ka ‘oku kehe ho ngaahi fatongiá. ‘Alu ki he uepisaiti ‘a e Youth Services ke ‘ilo mei ai pe koe hā ho ngaahi fatongiá.

Traffic light system (Youth Services)external

Ko e ngaahi penefiti ‘oku ‘i ai honau ngaahi fatongia fakangāué mo e/pe fakasōsialé

Ko koe pe ko ho hoá ‘e ‘i ai ‘a e ngaahi fatongia fakangāue mo e/pe fakasōsiale kapau ‘okú ke ma‘u atu ha taha ‘o e ngaahi penefiti ko ‘ení:

  • Jobseeker Support (Tokoni ki he Kumi Ngāué), pe
  • Sole Parent Support (Tokoni ki he Tauhi Fānau Tokotahá)

Kapau ‘oku si‘i hifo ‘a e ta‘umotu‘a ho hoá ‘i he 18, ‘e ‘i ai honau ngaahi fatongia fakato‘utupu. ‘Oku ‘uhinga eni te nau ‘i he sisitemi maama halá ka ‘oku kehe pē honau ngaahi fatongiá.

Traffic light system (Youth Services)external

Ko koe pe ko ho hoá ‘e ‘i ai ‘a e ngaahi fatongia fakangāue mo e/pe fakasōsiale kapau ‘okú ke ma‘u atu ‘a e:

  • Emergency Benefit (Penefiti ki he Me‘a Fakatu‘upakeé), pe
  • Emergency Maintenance Allowance (Tokoni ki hono Tokangaekina ‘o e Me‘a Fakatu‘upakeé).

‘E toe ‘i ai foki mo ho ngaahi fatongia kehe . Ke ‘ilo ki he me‘a ‘e hoko kapau ko koe pe ko ho hoá ‘oku ‘ikai fakakakato ho ngaahi fatongia kehé, vakai ki he ‘When you don‘t meet your obligations (‘I he taimi ‘oku ‘ikai ke fakakakato ai ho ngaahi fatongiá)‘.

ngaahi fatongia kehe 

When you don‘t meet your obligations (‘I he taimi ‘oku ‘ikai ke fakakakato ai ho ngaahi fatongiá)

Supported Living Payment (Totongi ke Tokoni‘i ‘a e Nofó)

Ko e tokolahi taha ‘o e kakai ‘oku nau ma‘u atu ‘a e Supported Living Payment ‘oku ‘ikai ke nau ‘i he sisitemi maama halá. Ko e ‘uhinga ki hení he ‘oku ‘ikai ke ‘i ai hao fatongia kumi ngāue.

Te ke toki ‘i he sisitemi maama halá pē kapau:

  • ‘okú ke tauhi ha fānau ‘oku fakafalala atu kiate koe, ‘o ‘uhinga eni ‘oku ‘i ai ho ngaahi fatongia fakasōsiale (‘oku tokangekina ‘a e fānaú mo fakapapau‘i ‘oku ‘ave kinautolu ke fai honau sivi fakafaito‘o mo ako‘i foki)
  • kuo ‘osi vakai‘i te ke lava ‘o mateuteu ke ngāue pea kuo mau fakatalanoa atu kiate koe (‘oku tokosi‘i ‘aupito ‘a e kakai ‘oku nau ma‘u eni), pe
  • kuo mau kole atu kiate koe ke ke kau atu ki he Work Ability Assessment (Vakai‘i pe ‘Oku Malava ke Ngāue) pe ko ha‘o ngāue mo ha kautaha fakahoko ngāue kuo mau aleapau mo kinautolu (‘oku tokosi‘i ‘aupito ‘a e kakai ‘oku kole atu ke nau fakahoko ení).

Kapau ‘oku ‘i ai hao hoa, ‘e malava pē ke kehe honau ngaahi fatongiá. ‘Oku ‘uhinga eni ‘e malava ke nau ‘i he sisitemi maama halá, ‘o tatau ai pē kapau ‘oku ‘ikai ke ke ‘i ai koe.

Ngaahi fatongia ki he Supported Living Payment

Ngaahi fatongia ki he Supported Living Payment ma‘á e ngaahi hoá